Ringi lühikirjeldus

Ringi lühikirjeldus

Mida eeldame õpilastelt?
Väide, et kõigile meile on antud musikaalsust karjuvalt ebaõiglaselt, vaevalt kedagi üllatab. Õnneks on see arendatav ja seepärast puuduvad meil igasugused vastuvõtukatsed. Piisab tahtest või uudishimust.

Kui vanalt tuleks õpinguid alustada?
Üldjuhul me ei soovita alustada eelkooliealistel lastel. Väike käsi ei pruugi end pillil mugavalt tunda ja tulemused, kuhu jõuame, ei pruugi anda eelist hiljem alustanute ees. Ka 60-aastaselt alustamine on andnud väga häid tulemusi ja vanim teadaolev plokkflöödiõpilane on olnud 102-aastane.

Millise pilli ma peaksin ostma?
Kui teil juhtub pill olemas olema, siis võtke see kaasa, vaatame selle koos üle. Kui plokkflööti veel ei ole, on veel parem. Turul on väga suur hulk plokkflöödilaadseid tooteid, mis mängimiseks ei sobi. Siit ka palve. Palun ärge ostke ilma õpetajaga konsulteerimata plokkflööti!

Miks peaksin eelistama Tallinna Nõmme Huvikooli muusikakoolile?
Tähtis on see, et Tallinna Nõmme Huvikoolis on head plokkflöödiõpetajad.
Tähtis on, et nad on seda pilli erialana õppinud.
Tähtis on, et nad mängivad professionaalsel tasemel pilli, mida õpetavad.
Tähtis on, et neil on pikaajaline õpetaja kogemus.
Tähtis on, et nad teevad koostööd.
Seda rida võiks jätkata, kuid võti on hoopis selles, et Tallinna Nõmme Huvikoolis sai võimalikuks koolitusmudel, millesse õpetajad usuvad.

Läbi ajaloo on muutused muusikas olnud otseses seoses muutustega ühiskonnakorralduses. Seda lihtsat tõde ei ole vist paljud teadvustanud. Muusikakoolide süsteem kopeerib suures osas tänini endisaegset Moskva mudelit, mis põhineb “pikal pingil” ja armutul konkurentsil. Kaks individuaalset erialatundi, kaks solfedžo tundi, muusikaajalugu ja vastavalt võimalustele veel kaks kuni kolm tundi lisaks. Tundub suurepärane, pealegi selle elujõudu näitab meie muusikute tase rahvusvahelises ulatustes. Tõsi, kuid eelkõige on see süsteem hea nendele, kes peale muusikakooli lõpetamist jätkavad muusikaõpingutega. Paraku on neid alla ühe protsendi… Mis aga saab teistest? Lastele, kes kord alustasid säravate silmadega muusikaõpinguid, antakse mõista, et nad ei ole piisavalt palju harjutanud heliredeleid, et sellise solfi tasemega küll kuhugi ei jõua jne.
Oleme veendunud, et igasuguse algõpetuse esmaseks eesmärgiks peab olema positiivne muusikapuudutus. Seda ei ole õigust lõhkuda. Kui see aga juhtub, on õpetus üheselt ebaõnnestunud. Me ei keskendu professionaalide kasvatamisele, ehkki õpetajate erialane ettevalmistus lubaks seda enam kui tavalistes muusikakoolides. Oleme kokku leppinud, et õpetajad on õpilastele ja me pakume esialgu miinimumi, mis on vajalik positiivse muusikapuudutuse saamiseks ja mis ometi võimaldab soovi korral õpinguid jätkata ükskõik mis tasemel. Kahtlemata hetkekski solfedžo vajalikkuses, me seda siiski ei õpeta. Eriti algetapil on tähtsal kohal kuulmise järgi mängimine, mis ei ole midagi muud kui kõrva treening, ehk solfedžo vundament. Noodilugemise alused tulevad läbi praktika ja on erinevalt muusikakoolist kõikide ainetega orgaaniliselt integreeritud.

Mida sisaldab plokkflöödiõpe?
Vaidlused teemal individuaalõpe versus grupiõpe vaevalt laiema üldsuseni jõuavad. Me kaitseme omi (N. Liidu?) traditsioone, kaks erialatundi nädalas, ja viitame sellele, et grupiõpe on välja mõelnud rahaahned kapitalistid, kes muusikahariduse sildi all pakuvad pigem lastehoiu teenust. Kui küsida õpetajate käest oleks justkui kõik selge – enamik pooldab individuaalõpet. Õppurid üle Euroopa räägivad aga hoopis vastupidist juttu.
Tõsi on, et pillimängu mõnede tehniliste aspektide koha pealt ei ole individuaalõppele alternatiivi, õpilase privaatsus peab olema kaitstud ja individuaalsete “puudustega” grupis tegeleda ei ole mitmeti hea mõte. Teisalt on selge see, et küllalt palju on ka momente, mida grupis omandatakse märksa paremini ja seda kaugeltki mitte ainult kulutamine-kokkuhoid skaalal.
Loogilise järeldusena kombineerime individuaal- ja grupiõppe. See ei ole aga siiski peamine. Kõige tähtsamaks peame hoopis ansamblimängu.
Pärast esmaste mänguvõtete omandamist on plokkflööte võimalik mängida ansamblis. Üldjuhul juhtub see juba esimese aasta teisel poolel. Muusika ise ja võimalus mängitut kuulajatega kontserdil jagada on üldjuhul piisavaks motivatsiooniks. Seeläbi väärtustub ka individuaalne tund. Sellele süsteemile lisandub üks grupitund, kus saame vastavalt perioodile teha tehnilisi harjutusi, tutvuda noodikirjaga, külastada kontserte ja tutvuda oma pilli ja selle muusika ajalooga. Struktuur on siis selline.
Õpilased on jaotatud algajateks, edasijõudnuteks ja meistriklassiks

Algajatele on nädalas kaks individuaaltundi a 30 minutit ja üks rühmatund (laulmine rütmimängud, liikumine) Kui algajaks on laps, soovitame tungivalt lapsevanemal tunni kuulamist ja veel parem kaasa mängimist. Kui esimesed sammud (ka kodus) mööduvad täiskasvanu toetava suunamisega, on tulemus oluliselt kiirem.

Edasijõudnud
* Üks erialatund nädalas fikseertitud õpetaja juures (45 minutit)
* Üks ansamblitund nädalas (60 minutit). Ansamblis on neli muusikut ja need komplekteeritakse vastavalt mängutasemele ja võimaluse korral ka õpilaste soovidele.
Ansambli õpetaja on roteeruv. Ansambel saab aasta jooksul juhatust kõigilt õpetajatelt.
* Üks grupitund. Kuni kümme õpilast. Grupp on vanusepõhine. Sisuks pillimängu toetav üldharidus. Õpetajad jällegi roteeruvad.

Meistriklass
* Õppe kogumaht jälgib edasijõudnute üldmustrit, kuid õppekava keskendub individuaalsetele eesmärkidele.